2. juunil käisid 4.b ja 4.-6.v klassi õpilased Luureretked OÜ õppekäigul. Õppekäigu teemaks oli „Kodukoha lähiümbruse looduskeskkond". 

Õppekäigul tutvuti kaitsealuse Viitna järve ja selle ümbrusega, järve ümbruse loodusega. Eesmärgiks oli õpilaste teadlikkuse suurendamine inimtegevuse mõjust keskkonnale, looduse ja loodusressursside säästlikust kasutamisest, looduses käitumisesest. 

Õpetajatel oli lastega plaan panustada looduse hoidmisesse prügi korjamisega. Võeti kaasa prügikotid, kuid tuli heas mõttes pettuda, sest Viitna järve ümbrus oli täiesti puhas. Sealt ei olnudki midagi korjata :) Lapsed lubasid, et panustavad looduse hoidmisesse sellega, et hoiavad ka loodust sama puhtana nagu seal.

Teadmised, mida lapsed sealt said, olid väga harivad. Õpiti tegema koostööd, märkama loodust ja kasutama ära metsas leiduvat prügi (kui seda on) enda abistamiseks. Kuigi ilmataadiga meil ei vedanud, siis kokkuvõttes oli väga tore!

KIK õppekäik „Mets kui apteek"

22. aprilli hommikul suundusid 8. b ja c klass Aegviitu, et õppida tundma kodumaised ravim-, mürk- ja toidutaimi.  

Peale Aegviidu looduskeskuse näitusekülastust kogunesime õppeklassi, et enne metsaminekut tutvuda teoreetilise materjaliga. Laudadele oli paigutatud informatiivne materjal: fotod erinevatest Eestimaa taimedest. Giid andis õpilastele võimaluse arvata, mis taim on pildil, järgnes põhjalik selgitus taime otstarbe ja elupaiga kohta. 

Sageli astume mööda või üle  taimedest, mis tunduvad täiesti tavalised, me ei mõista, et need võivad olla väärtuslikud ravimid. Ravimtaimi korjates peame alati jälgima seda, et me ei kahjustaks taimi ega ennast. Samuti on oluline säästlik suhtumine: kunagi ei tohi korjata ühte kasvukohta tühjaks.

Päikesepaisteline, soe kevadilm soosis viiekilomeetrist jalutuskäiku. Nägime paljusid õppeklassis tutvustatud taimi, kuid mõnda kohta kattis lumevaip, mistõttu pidime taimest ülevaate saamiseks kasutama inforaamatut, mis meile retke algul kaasa anti.

Päev lõppes lõkkeplatsil, kus kinnistasime oma teadmisi mürgi-, ravim- ja toidutaimedest ristsõnu lahendades. 

Programmi tulemusena said õpilased väga hea ülevaate metsas, rabas jt loodusmaastikel kasvavatest taimedest. Praktilise tegevuse ja uute kogemuste kaudu suurenes keskkonnateadlikkus, mõistsime, kui oluline on säästva eluviisi harjumused, samuti adusime taimede tähendust elusloodusele ja tähtsust inimesele. 

Nüüd oskame paremini hoida ja kasutada elurikkust. 

Alustasime enda matkaga Järva-Madise kiriku juurest ja ületasime Kodru raba. Teiselpool raba oli Vargamäe. Koos käisid 9.b ja 9.c klass, meid jaotati kahte gruppi. Läbi raba liikusime giididega, kes tutvustasid meile erinevaid raba arengustaadiumeid, rabas kasvavaid taimi ja ohtusid, mis võivad varitseda meid soos.  Lisaks saime teada Järva-Madise kiriku nime saamisloo ja raba piirkonna seotusest Vargamäe elanikega. Õpilastes tekitas elevust mängimine jääga ning raba sügavuse uurimine.

Tähelepanekud õppekäigust:

·      Mulle meeldis soos. Polnud pikka aega seal käinud. Kõige rohkem meeldis sealne loodus, mis oli väga ilus. Taimedest jäi meelde sookask, näsiniin, tupp-villpea, sammal, sookail ja ka söödavad taimed näiteks sinikas, jõhvikas, murakas ja pohl.

·      Soos oli väga tore. Ma polnud ka pikka aega käinud ja oli huvitav. Nägin esimest korda Vargamäge. Giid oli ka väga tore ja sõbralik.

·      Ma arvan, et soos oli hea ja rahulik olla ning oli tore ronida vaatetorni ja sealt ringi vaadata. Lisaks oli huvitav kuulda erinevate taimede raviomadustest.

·      Mulle meeldis kuulata giidi juttu. Alguses tundsin, et ei sooviks kõndida 2 tundi, aga aeg läks kiiresti ja ei pannud tähelegi. Väga meeldiv kogemus.

·      Õues oli ilus ilm ja see tegi matka tegelikult väga toredaks. Vargamäe nägemine oli vinge, sest see oli ka filmis "Tõde ja õigus." Kuulata oli päris huvitav. Väga tore matk oli.

·      Mulle meeldisid erinevad vaated, mida rabas nägime, kõige ilusam oli Vibu järv, mis oli veidi jäätunud. Samuti oli vaatetornis käia lahe.

9.b ja 9.c klass

6.-13. märtsil viibis viis Tapa Gümnaasiumi õpetajat Berliinis Europass Teacher Academy koolitusel „From STEM to STEAM Education: a New Learning Approach in Berlin". Koolitus oli jätkuks Erasmus+ projektile „Õppeainete lõimine ja õppetöö jõukohastamine ainetundides." Projekti rahastab Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuur.

Meiega koos osales koolitusel veel 6 professionaalset õpetajat Kanaaridelt, Hispaaniast Katalooniast, Taanist ja Saksamaalt.

Kursuse juhendaja Gabriele Cinti juhendamisel süüvisime 21. sajandi oskuste arendamisse, kus põhirõhk on kohanemisel muutuva maailmaga. Märksõnadeks kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine, loovus, suhtlemine ja koostöö.

Süüvisime STEAM ja PBL teooriatesse. Väljend STEAM tuleb inglisekeelsetest sõnadest Science, Technology, Engineering, Art, Math ning eesti keeles mõistetakse selle all loodus- ja täppisteadusi käsikäes kunsti ja loovusega. STEAM-õppe üheks kõige olulisemaks aspektiks on õpilaste kaasamine läbi eluliste praktikate ja tegevuste. Kui laps saab ise käed külge lüüa ja oma vigadest toetavas keskkonnas õppida, kinnistuvad uued teadmised kiiremini ja lihtsamalt. PBL tuleneb inglise keelsetest sõnadest Problem Based Learning. Probleemipõhine õpe on õppemeetod, milles on kombineeritud eelnevate teadmiste meenutamine, uue teadmise omandamine ja probleemilahendusoskuse arendamine. Probleemipõhise õppe eeliseks on interdistsiplinaarne lähenemine, sest reaalse elu probleemid alluvad harva vaid ühe ainevaldkonna temaatikale. Õigesti kasutatuna on tegu väga tõhusat õppimist võimaldava ja motiveeriva õppemeetodiga.

Kursuse rikastavaim osa oli erinevate kogemuste jagamine ja analüüsimine läbi õpitud teooriate. Meil oli üksteiselt väga palju õppida, jagasime vastastikku ideid, materjale ja emotsioone.

Oluline osa kursusest oli kindlasti ka Berliiniga tutvumine. Berliin on väga põneva ajalooga suurlinn, mis elab tulevikus, kuid näitab julgelt ka oma kohati päris tumedat minevikku. Teise maailmasõja järgne linna "poolitamine" on siiani linnatänavatel üsna tuntav – Lääne-Berliin oma vikside ja viisakate elanike ning Ida-Berliini alternatiivsem seltskond. Berliin on maailmalinn ning seal valitseb elav ja tegus õhkkond.

Kevadine Berliin andis palju uut energiat, uusi tutvusi ning lennukaid mõtteid ja ideid, mida teostada nii kolleegide kui ka õpilastega.

6.b klass käis 14. märtsil KIK-i projekti „Minu jälg looduses" raames õppekäigul "Lahemaa loodus ja inimene", mida viib läbi Lahemaa rahvuspargi keskus. Saime mitmete tegevuste kaudu suurema pildi Lahemaa rahvuspargi mõõtmetest, loodusest ja loomadest. Rändasime ajas tagasi jääaega ning jõudsime tänapäeva. Oli põnev!
Hasarti tekitas rollimäng, kus olime Keskkonnaameti ametnikud, reklaamifirma tegijad, maaomanikud ja ebapärlikarbid. Fantaasialendu jätkus.

Loodusmatk imelises Lahemaa rahvuspargis tegi rõõmu kõigile osalistele. Nägime Eesti suuruselt kolmandat rändrahnu ning nautisime kevadist veekohinat Nõmmeveski kanjonis.

Täname oma loodussõbrast giidi Enri Uusnat.

Õppekäik „Eestimaa rahvuspargid", õppekäiku viib läbi Lahemaa rahvuspargi keskus. 

Maagilisel kuupäeval 22.02.2022 käis 6a avastamas maalilist Lahemaad. Kogusime tarkusi kõikide Eestimaa rahvusparkide kohta ja lähemalt saime teada Eesti esimese ja suurima rahvuspargi, Lahemaa kohta. Kes tahab teada, milline loomaliik elab Eestis ainult Lahemaal? Tulge küsige kuuendike käest, meie teame! 

19. jaanuaril käisid 1.c, 2.c ja 3.c klassi õpilased RMK Oandu Külastuskeskuses õppekäigul. Õppekäigu teemaks oli „Kes meil metsas elavad?" 

Lapsed kirjutasid sellest lühikesed kokkuvõtted:
Marko: Me käisime klassiga Oandus. Tulime bussi pealt ja rohelises majas vaatasime filmi ja tegime käpajälgi. 
Raul: Me läksime Oandusse. Me käisime rohelises majas, me nägime loomapabulaid ja tegime templiga käpajälgi. Me käisime metsas ja nägime hundilõksu ja soolapuud. Me nägime hunti ja sõime. 
Laura: Me nägime hundilõksu, soolapuud ja veel sõime saia. 
Nikolas: Me käisime klassiga Oandus. Me jalutasime metsas, vaatasime soolapuud, hundilõksu ja nägime käpajälgi. Rohelises majas me vaatasime filme. Me vaatasime vana Eesti lippu.

19. jaanuari hommikul sõitsime RMK Oandu Külastuskeskusesse. Õppisime tundma meie metsade loomi ja nende elukeskkonda. Metsaretkel otsisime metsaelanike tegevuse jälgi. Meil oli võimalus näha rebase, jänese, nugise ja hiire jälgi. Külastuskeskuses uurisime metsloomade nahku, koljusid ja väljaheiteid ning meisterdasime jäljekaarti. Värskes õhus söömine oli tore vaheldus ja toit maitses hästi. Tänasime matkajuhti õpetliku päeva ja sooja taimetee eest. Meenutasime varem õpitud reeglit: kõik, mida metsa kaasa võtame, tuleb ka tuua tagasi koju.

Looduse puhtana hoidmise eesmärgil kogume tühjaks põlenud alumiiniumist teeküünlaümbriseid. Sellesse ettevõtmisesse oleme kaasanud oma peresid ja sugulasi.

Esmaspäeval (17.01.2022) toimus Erasmus+ projekti "Õppeainete lõimimine ja õppetöö jõukohastamine ainetundides" raames õirändesse minevate õpilastega koosolek. Õpilastele jagati infot ja projektiga seonduvad ülesanded. Grupitöös arutleti, kuidas koolis õppimist tõhustada. Kohal oli ka snäkilaud. 

Meie kooli eesmärk on luua õpilastele võimalused jõukohaseks õppeks, mis toetab nende toimetulekut igapäevaelus. Õpimotivatsiooni toetamiseks on oluline, et koolis õpitavad teadmised on aineteüleselt seotud ja õpilased õppeprotsessi arendamisse kaasatud, mis annab neile võimaluse seostada koolis õpitud teadmisi igapäevaeluga. Projekt „Õppeainete lõimimine ja õppetöö jõukohastamine ainetundides" toetab õppeprotsesside arendamist ja õpilaste suuremat kaasatust.

Projektiga soovime saada uusi teadmisi ja kogemusi, mis aitavad kaasa koolis aineteülese lõimingute ja õpilastele jõukohase õppe praktiseerimisele igapäevases õppeprotsessis. Projekti tegevused toimuvad käesoleval õppeaastal oktoobrist juunini.

Projekti raames on planeeritud erinevaid tegevusi. Enne õpirändeid toimuvad õpetajatele praktilised õpipäevad ainetevahelise lõimingu ja jõukohase õppe läbiviimise teemadel.

Esimeses õpirändes saavad õpetajad osaleda koolitusel, kus saadakse uusi teadmisi erinevatest õpetamisstrateegiatest, õpilaste kaasamisest ja jõukohase õppe  läbiviimisest. Seejärel jagatakse uusi teadmisi koolis kolleegidele ning valmistatakse ette tunde, kus omandatud teadmisi rakendatakse.

Õpilased osalevad enne õpirändeid ettevalmistatud tundides ja ajurünnakus, kus arutletakse õppimiskogemuste üle. Õpirändes osalevad õpilased partnerkoolide tundides ja töörühmades, kus tehakse ettepanekuid planeeritavasse lõimingunädalasse.

Samal ajal toimuvad õpetajate õpiränded, kus ollakse töövarjuks välisriigi kolleegidele ja kogutakse kogemust aineteülese lõimingu ja jõukohase õppe läbiviimise kohta. Saadud kogemusi jagatakse jällegi oma koolis ja lõpuks viiakse läbi lõimingunädal kõikidele kooliastmetele.

Projekti tulemusena on toodud kooli uusi teadmisi ja mõtteid, kuidas aineteülest lõimingut õppeprotsessis kasutada ja ellu viia, samas arvestades iga õppija võimeid ja eripärasid. Oluline on ka see, et kooli õpiprotsessi arendusse on kaasatud oma mõtetega õpilased ning projekt on õpetanud noortele analüüsioskust, väljendama oma mõtteid, arutlema ja tegema koostööd.

Projekti toetab Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuur 81 950 euroga. 

Haridus- ja Teadusministeerium on rahastanud summas 11 520€ Tapa Gümnaasiumi õpilastele planeeritud õpihuvilaagrit, mille eesmärk on toetada õpilaste õpihuvi ja –motivatsiooni ning õpilase vaimset tervist ja sotsiaalseid oskusi. Samuti aitavad projektis läbiviidavad tegevused tasandada distantsõppel tekkinud mahajäämust projektis valitud ainevaldkondades. Õpihuvilaagriga seotud ainevaldkonnad on: matemaatika, loodusained, sotsiaalained, kehaline kasvatus, kunstiained; arendatakse sotsiaalset pädevust, suhtlus- ja õpipädevust. Laager toimub vahemikus 16.-19. september. Laagritegemisi jagame läbi pildi ja teksti Tapa Gümnaasiumi Facebooki lehel.  

Inimtegevuse mõju looduskeskkonnale – 

Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt on rahastatud gümnaasiumiastme õpilastele suunatud keskkonnahariduslik projekt summas 2505,23€, kooli omafinantseering projektis on 1084€. Projekti tulemusena on 25 gümnaasiuminoort saanud loosvaldkonna spetsialistidelt ja läbi praktilise ülesande täitmise teadmisi inimtegevuse mõjust looduskeskkonnale ning sellest, kuidas võiksid inimene ja loodus kõrvuti ka hästi toimida. Oluline on, et looduskeskkonna teemasid käsitletakse lõimingus teiste õppeainetega - noorel tekib arusaam erinevate valdkondade seotusest või võimalikkusest neid koos näha. Projekti tegevused viiakse läbi 2. ja 3. septembril. Jagame põnevaid tegemisi pildis ja tekstis kooli kodulehel ja Facebooki lehel.

Minu jälg looduses

Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt on2021/22 õppeaastaks rahastatud keskkonnahariduslik projekt summas 5084,20€. Sel õppeaastal on projekti läbivaks teemaks „Minu jälg looduses". Projekti eesmärk on läbi viia looduskeskkonna alaseid õppekäike, mis aitavad kujundada õpilaste arusaama loodusest ja inimtegevuse mõjust sellele. Projekti tulemusena on selles osalenud õpilased saanud teadmisi loodusest ja andnud ühel või teisel viisil panuse looduse hoidmisse. Õppekäigu järgselt jagame läbi pildi õppekäikudel õpitut Tapa Gümnaasiumi Facebooki lehel.  

4. b klass käis 8. juunil KIK projektiga „Tulevik algab minust ja täna" OÜ Luureretked korraldatud õppekäigul. Õppekäigu teemaks oli „Kodukoha lähiümbruse looduskeskkond".

Õppekäigul tutvustati kaitsealuse Viitna järve ja selle ümbrust (metsakooslus, puittaimed, samblad, samblikud, linnud, loomade tegevusjäljed, vee elustik, inimtegevus järve ääres). Õpiti kaardi ja kompassiga liikumist, loodusliku vee filtreerimist. Arutleti keskkonna ja inimtegevuse koosmõju üle.

KIK projekti „Tulevik algab minust ja täna" raames käisid 31. mail 8.a ja 8.b Aegviidus õppekäigul, mille teemaks oli „Mets kui apteek".

Alustasime õppekäiku muuseumi külastusega, kus uurisime erinevaid loomi ning putukaid. Erilist huvi pakkusid mikroskoobi all olevad putukad ja lindude hääled.

Pärast lühikest muuseumi külastust suundusime metsa. Matkatee esimesel poolel tutvusime erinevate taimedega, mõnda saime isegi maitsta. Tutvusime meie metsade kõige mürgisemate taimedega ning saime teada, mida nendega kokkupuute korral ette tuleb võtta. Üks söödavatest taimedest, mida proovisime, oli põdrakanep ning selle maitse ei olnud eriti hea. Proovisime ka kuusevõrseid ning need meeldisid veidi rohkem. Noored naadivõrsed maitsevad nagu porgandid. 

Kilpjalg on tugeva lõhnaga. Kui tahad sääskedest vabaneda, võib kilpjala lehti enda peale hõõruda.

Ülejäänud matkateest nautisime loodust. Tuju tegi rõõmsaks kõrgematele küngastele ronimine. Künkad olid piklikud jää-aja järgselt tekkinud pinnavormid – oosid. Peale taimse looduse kohtasime ka oravat.

Kinnistamiseks uurisime veel taimeraamatut, kus olid metsas nähtuid taimed. Näiteks tundsime ära näsiniini, kes on eesti metsade üks mürgisemaid taimi. Raamatut kasutades täitsime rühmatööna töölehte.

Matk oli pikk ning see tekitas hea tunde. Nüüd teame ka seda, et meie looduses on väga palju kasulikke taimi, mida erinevate haiguste korral võime kasutada.

"Sinu ja minu kultuur läbi kunsti"

Tapa Gümnaasium sai rahastuse projektile „Sinu ja minu kultuur läbi kunsti".
Projektis toimetavad koos kokku 24 õpilast Tapa Gümnaasiumist, Tapa Vene Põhikoolist ja Lehtse Koolist. Eesmärgiks on luua tingimused kultuuridevaheliseks dialoogiks läbi kunstiliste tegevuste. Projekti noortekohtumine toimub 18.-22. veebruaril 2018, kus noored tegutsevad erinevates rühmatöödes. Rühmatööde käigus tutvutakse erinevate kultuuridega ja saadakse rohkem teadmisi osalejate kultuurilisest taustast ning kõike see toimub läbi kunstiliste tegevuste; külastatkse Tallinnas KUMU – tutvutakse kunstimuuseumiga ja osaletakse töötoas. Projekti käigus omandavad noored lisaks kultuurilistele ja kunstilistele teadmistele ka koostöö ning –organiseerimisoskusi.

2017/18. õppeaastaks rahastas Keskkonninvesteeringute Keskus Tapa Gümnaasiumi projekti „Väärikalt looduses". 

„Avatud ja lennukas koostöös jõuame väärikuseni"

2017/2018 õppeaastal on meil töös SA Innove toetatud projekt „Avatud ja lennukas koostöös jõuame väärikuseni" summas 4500€. Nagu projekti pealkirjastki näha, on projekti tegevused seotud Tapa Gümnaasiumi põhiväärtustega (VÄÄRIKUS, AVATUS, LENNUKUS, KOOSTÖÖ).

Projekt on suunatud kooli töötajatele ja lastevanematele. Projekti eesmärgiks on tugevdada omavahelist koostööd asutuse sees ja kogukonnas, õppides looma õpikogukondi võimalike kitsaskohtade lahendamiseks, olles avatud innovaatilistele ja lennukatele ideedele ning rakendades kaasava hariduse põhimõtteid. Projekti raames toimub koolitusi, õppekäike, infotunde ja luuakse paar õpikogukonda.

Projekt „Esivanemate kultuuripärand"

Projekt „NEET – Networking Entrepreneurship Education Teachers"
ehk „Ettevõtlusõppe õpetajate võrgustiku loomine"