Mittestatsionaarne osakond
Kursuste jaotus Tapa Gümnaasiumi mittestatsionaarses õppes
| Õppeaine | 10. kl | 11. kl | 12. kl | Lisa | Kokku | RÕK |
| Eesti keel | 3 | 2 | 3 | eksamikursus | 8 | 6 |
| Kirjandus | 2 | 2 | 1 |
| 5 | 5 |
| Matemaatika | 4 | 4 | 4 | eksamikursus | 12 | 8/14 |
| Võõrkeel inglise keel | 3 | 2 | 3 | eksamikursus | 8 | 5 |
| Võõrkeel vene, saksa keel | 2 | 2 | 1 |
| 5 | 5 |
| Geograafia | 2 | 1 |
|
| 3 | 3 |
| Bioloogia |
| 2 | 2 |
| 4 | 4 |
| Keemia | 2 | 1 |
|
| 3 | 3 |
| Füüsika | 2 | 2 | 1 |
| 5 | 5 |
| Ajalugu | 2 | 2 | 2 |
| 6 | 6 |
| Ühiskonnaõpetus |
| 1 | 1 |
| 2 | 2 |
| Inimeseõpetus | 1 |
|
|
| 1 | 1 |
| Arvutiõpetus |
| 1 |
|
| 1 |
|
| Kunst |
| 1 | 1 |
| 2 | 2 |
| Muusika | 1 | 1 | 1 |
| 3 | 3 |
| Uurimis- või praktiline töö |
|
| 1 |
| 1 | 1 |
| Kokku | 24 | 24 | 21 |
| 69 |
|
| Valikkursused |
|
|
|
|
|
|
| Uurimistöö alused (digitaalne) | 1 |
|
|
| 1 |
|
| Riigikaitse |
|
| 2 |
| 2 |
|
| Kirjandus ja film |
| 1 |
|
| 1 |
|
| Soome keel |
|
| 2 |
| 2 |
|
| Kokku | 25 | 25 | 25 |
| 75 |
|
Mittestatsionaarse õpe on täiskasvanutele suunatud õpe, kus võrreldes statsionaarse õppega on suurem osakaal iseseisval õppimisel.
Õpilase kooli vastuvõtmine
Mittestatsionaarsesse õppesse võetakse õpilane vastu eelnevat haridust tõendava dokumendi alusel (põhikooli lõputunnistus, väljavõte eelneva õppeasutuse õpilasraamatust)
Õpilase koolist väljaarvamine
Gümnaasiumiõpilane arvatakse koolist välja isikliku avalduse põhjal või vastavalt PGS paragrahvile 28 (punkt 8) kui õpilane mittestatsionaarses õppes õppides ei ole viie järjestikuse õppenädala jooksul õppetööle ilmunud.
Õppevormid
- Põhiainete õppepäevad teisipäev ja neljapäev.
- Iseseisev juhendatud õppimine aineõpetajatelt saadud kava järgi.
- Konsultatsioonitunnid kokkuleppel aineõpetajaga.
- Õppetöö toimub üldjuhul 70-minutiliste paaristundidena.
- Vähemalt 2/3 aineõpetusest toimub kontakttundidena, kuni 1/3 juhendatud iseseisva tööna.
Kursuste süsteem
- Lõputunnistusel peab olema vähemalt 72 kursust.
- Valikkursusi on võimalik arvestada ka VÕTAga – kas eelmises koolis õpitud kursused meie kooli üle kanda või tööalastel täiendkoolitustel ja huvihariduses õpitu kohta koolile tunnistust/tõendit esitades. Kaitseväes omandatut saab arvestada riigikaitse valikkursusena.
Kooli lõpetamine
Riigieksamid
- Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb sooritada eesti keele, kitsa või laia matemaatika ja võõrkeele eksam.
- Registreerimine riigieksamitele Innove.ee lehe kaudu 1.–20. jaanuarini.
- Riigieksam loetakse sooritatuks, kui saavutatud on vähemalt üks punkt.
- Riigieksamite tulemused ei kajastu gümnaasiumi lõputunnistusel, need on õpilasele nähtavad digitaalselt.
Koolieksam
- Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb sooritada üks koolieksam.
- Eksamit hinnatakse ja hinne kantakse lõputunnistusele.
Uurimis- või praktiline töö
- Gümnaasiumiastme jooksul peab iga õpilane sooritama uurimis- või praktilise töö, mille teema ja hinne läheb lõputunnistusele.
- Uurimis- või praktilist tööd kaitstakse eksamikomisjoni ees. Selleks on võimalus 11. klassi kevadel 12. klassi talvel ja 12. klassi kevadel.
- Praktiline töö võib lähtuda inimese huvialast. Selleks võib olla mõne ürituse organiseerimine ja sellest kirjelduse koostamine, ka käsitööese koos töö käigu jäädvustuse ja kommentaaridega jne.
- Töötav õpilane võib taotleda VÕTAga oma töökogemuse arvestamist praktilise tööna – selleks on vaja tööandjalt kirjalikku allkirjastatud kinnitust töötamise kohta ja oma töö kirjeldust.
- Kutseharidusest tulnud saavad taotleda VÕTAga erialapraktika arvestamist praktilise tööna. Kaitseväe läbinud saavad taotleda VÕTAga kaitseväes omandatu arvestamist praktilise tööna.