Tapa hariduslugu algas 19. sajandi keskpaigas, kui 1839. aastal ehitati Männimäe koolimaja. Pärast iseseisvuse saavutamist 1918. aastal avati erakool, mis nimetati Reaalgümnaasiumiks, kuid see suleti 1919. aastal ning asutati uus gümnaasium.
1927. aastal sai Tapa linnaõigused, millega seoses nimetati kool Tapa Linna Ühisgümnaasiumiks. 1939. aastal valmis uus Nooruse tänava koolimaja, mille arhitektiks oli Alar Kotli. Pärast Teise maailmasõja lõppu liideti algkool ja keskkool ning moodustati Tapa Keskkool. 1960. aastatel jätkati kooli arendamist ning kooli nimeks sai Tapa 1. Keskkool. 1964. aastal avati ka uus Pargi tänava koolimaja. 1994. aastal võeti kasutusele Tapa Gümnaasiumi nimi ning aastate jooksul on toimunud laiendusi ja renoveerimisi, sealhulgas avati spordihoone ja staadion.
2024. aastal sai Tapa Gümnaasiumi õigusjärglaseks Tapa Valla Gümnaasium, mis asub mitmes koolimajas. Taas koliti Nooruse tänava koolimajja, kus õpivad 7.-12. klassi õpilased ja kus jätkub 2018. aastal taasavatud mittestatsionaarne õpe. Ka Tamsalu koolimajas saavad 10.-12. klassi õpilased gümnaasiumiharidust.